Kommenteeri

Maasaide kultuuris on palju tseremooniaid, nende hulgas Enkipaata (vanema poisi tseremoonia), Emuratta (ümberlõikus), Enkiama (abielu), Eunoto (sõdurite raseerimistseremoonia), Eokoto e-kule (piimajoomise tseremoonia), Enkang oo-nkiri (lihasöömise tseremoonia), Orngesherr (juunior vanema tseremoonia) jne. Lisaks on väiksemad tseremooniad poistele ja tüdrukutele, nagu näiteks Eudoto/Enkigerunoto oo-inkiyiaa (kõrvalest) ja Ilkipirat (põletusjäljed jalgadel). Traditsiooniliselt peavad poisid ja tüdrukud need pühitsused läbima enne ümberlõikust. Paljud pühitsused on seotud ainult meestega ning naiste pühitsused on tavaliselt seotud kas ümberlõikuse või abieluga. Mehed peavad läbima erinevad vanuseperioodid, et lõpuks jõuda täiskasvanuikka.

Naistel ei ole kindlaid vanuseperioode ning nende vanus otsustatakse nende abikaasa vanuseperioodi järgi. Tseremooniad on Maasaide kultuuri eneseväljendus ning –määramine. Iga tseremoonia on uus elu. Need on siirderituaalid ning iga Maasaide laps ootab innukalt, et läbida neid tähtsaid perioode oma elus. Järgnev räägib sellest, kuidas algab poiste elu Maasaide kultuuris.

Enkipaata

Esimene poiste pühitsus on Enkipaata (ümberlõikusele eelnev tseremoonia), mida korraldavad nende isad. Enkipaata saab toimuda ainult siis, kui vanemsõduritele on makstud. Vanemsõduritest räägime lähemalt hiljem.

Nelja kuu jooksul rändab poiste delegatsioon, mis koosneb 14- kuni 16-aastastest, oma territooriumil ning kuulutab, et moodustatakse uus vanuseperiood. Poisse saadab grupp vanemaid inimesi, kes juhatavad uue vanuseperioodi loomist.

Poistele, keda hakatakse pühitsema, ehitatakse kokku 30-40 maja. Majad asuvad ühes suures kraalis, mis on valitud Oloiboni (prohveti) poolt. See on see koht, kus ühendatakse ning pühitsetakse kõik selle piirkonna poisid. Enne tseremooniat tuleb valida Olopolosi olkiteng, poiste pealik. Olopolosi olkiteng ei ole tahetud positsioon, sest seda peetakse ebaõnneks. Uus pealik peab enda õlule võtma kõigi oma vanuseperioodi liikmete patud. Päev enne tseremooniat magavad poisid lageda taeva all metsas. Kui saabub varane koidik, jooksevad nad oma kodukohta ning sisenevad sissetungija hoiakuga. Tseremoonia jooksul on poisid riietatud laiadesse riietesse ning tantsivad peatumata terve päeva. See tseremoonia märgib üleminekut uude vanuseperioodi. Pärast Enkipaata tseremooniat on poisid valmis kõige tähtsamaks pühitsuseks, milleks on Emuratare (ümberlõikus).

Ümberlõikus on Maasaide kogukonnas kõige elutähtsam pühitsus kõikide siirderituaalide seas. Nii mehed kui naised ootavad innukalt, et läbida ümberlõikus. See pühitsus toimub kohe pärast puberteeti.

On oluline teada, et seoses väljakutsetega, mida 21. sajand Maasaide kogukonnale on toonud, otsustavad mitmed Maasai naised enam mitte ümberlõikust läbida.

Noored mehed ootavad siiski, et teha läbi ümberlõikus ning saada sõduriteks. Kui poisid saavutavad sõduri staatuse, vastutavad nad oma territooriumi turvalisuse eest.

Ümberlõikuse pühitsus viib indiviidi lapsepõlvest täiskasvanuikka. Pühitsuse läbiviimiseks peab poiss end kogukonnale tõestama. Ta peab näitama, et ta on täiseas mees kandes rasket oda, karjatades suurt karja jne.

Paar päeva enne operatsiooni peab poiss olema karjas seitse järjestikust päeva. Ümberlõikus toimub kaheksandal päeval. Enne operatsiooni peab poiss seisma väljas külma ilma käes ning puhastama ennast külma dušiga. Kui ta liigub operatsioonipaiga poole, hüüavad ta sõbrad, vanusekaaslased ning pere meesliikmed talle julgustussõnu koos halbade pilkude ning ähvardustega. Näiteks võivad inimesed poisile öelda järgmist: „Kui sa lööd nuga, siis me tapame sind! Kui sa jooksed noa eest ära, visatakse sind kogukonnast välja“. Naistel on rohkem vedanud ning nendele ei öelda selliseid lauseid. Sellest hoolimata on ümberlõikus väga ebameeldiv. Puuduvad valuvaigistid ja narkoos ning silma ei tohi pilgutada. Ümberlõikus on valus, kuid on igale Maasaile suure tähendusega.

Ümberlõikuse aeg ja koht

Ümberlõikus leiab aset veidi pärast päikesetõusu. Seda viib läbi kvalifitseeritud mees, kellel on mitu aastat kogemust. Kui operatsioon on edukalt lõpetatud, saab poiss oma sugulastelt ja sõpradelt kinke karjaloomade näol. Ta saab ka suure austuse osaliseks, sest oli nii vapper. Naiste operatsioon viiakse läbi veidi teistmoodi kui meeste oma. Märge: Austusest minu kultuuri ning selle suguliste piirangute vastu, ei tohi mina, kui mees, arutada detaile naiste pühitsemise kohta.

Paranemine võtab aega 3-4 kuud ning poisid peavad kandma musti riideid 4-8 kuud. Pärast paranemist on neist saanud uus inimene ning nad saavutavad uue sõduri staatuse.

Pärast ümberlõikust on järgmine samm moodustada Emanyatta (sõdurite laager).

Emanyatta koosneb 20 kuni 40 majast, mis on sõdurite poolt juhuslikult välja valitud. Selle laagri valimine on mõnikord väike väljakutse. Mitte iga vanem inimene ei soovi, et tema naine on emanyattas, sest see on vaba tsoon kõigile külastamiseks. Armukadedad mehed keelduvad tihti laagris osalemisest; nad arvavad, et nende naiste eelmised armukesed kasutavad neid ära. Seetõttu peavad sõdurid vahel nende armukadedate isadega võitlema. Sel ajal kannavad sõdurid relvi nagu odad, nuiad ja kilbid, sest mõnikord muutuvad need võitlused väga tõsisteks. Sõdurid valivad välja kindlad emad, kes elavad emanyattas selle olemasolu ajal. Igal Maasaide jaol on oma vanuseperioodi grupp. Kaks enamlevinuimat laagrit on Ilaiserr ja Irmolelian (klannid); kuid pole ka ebatavaline, kui ühel jaol on rohkem kui kaks emanyatta laagrit.

Laagri keskel on spetsiaalne post, mida kasutatakse lipuvarrena. Maasaide lipp, must ja sinine riie, seotakse enne maasse lükkamist posti külge ning jääb sinna kuni Morransid (sõdurid) asuvad laagris. (See on ajaloos esimene kord, kui vanuseperioodi grupp kombineerib Keenia ja Maasaide lipu). Kaks morranite pealikut valitakse laagri juhtideks, suunajateks ning esindajateks. Laagri eesmärk on hoida koos mehi, kes on samas vanuses, ning täita nende rolli sõjalise jõuna. See on see koht, kus sõdurid õpivad vendlust, kõneoskust ning loomakasvatust. Nad veedavad emanyattas kuni 10 aastat enne Eunoto tseremooniat (vanemsõdurite pühitsus).

Nagu ka teised väljasuremise ohus olevad Maasaide kultuuri tavad, ei ole puutumata jäänud ka emanyatta. Välismaailma poolt on tehtud mitmeid katseid selle traditsioonilise tava lõpetamiseks, sest seda nähakse teistmoodi. Kuigi valitsus ei suhtu sõdalastesse hästi, kasutatakse neid turistide meelitamiseks. Emanyatta tseremoonia, mida näitasime Maasai ja Muutuste Agentides, on ilmselt viimane omasugune. Põlev pulk, mesi ja sinised helmed on teised rituaalid, mida viiakse läbi Manyattas (sõdalaste laager) ning nad mängivad olulist rolli Orporroris (morranite vanusegrupp). Pärast Emanyatta laagrit suunduvad sõdurid eunoto tseremooniale (vanemsõdurite pühitsus).

Eunoto

Eunoto tseremoonia viiakse läbi vanusegrupi liikmete poolt pärast kümmet aastat sõduriks olemist. See märgib üleminekut sõduri staatusest vanemsõduri staatusesse. See pühitsus võimaldab vanemsõduritel ka abielluda, mis omakorda valmistab neid ette tulevikus isaks saamiseks. Tseremoonia toimub mõnes teises spetsiaalselt valitud laagris, milles on kokku 49 maja. 49. maja nimetatakse Osinkiraks, mis on suur mudahütt tehtud spetsiaalseks Oloiboni jaoks. Kuni sündmus on lõppenud, lõbustavad sõdurid Oloibonit igapäevaselt. Iga lõpetav sõdur peab ära raseerima oma pikad ookrivärvi juuksed, mida tehakse tema ema poolt. Festivali jooksul on sõduritel keelatud kanda relvi nagu kaikad, odad, noad jne. Selle sündmuse raames pandakse ka põlema loomasarv ning sõdurid peavad sellest tüki välja võtma enne, kui see täielikult ära põleb. Keegi ei taha tükki välja võtta, sest kes võtab sarve tulest, kannatab terve elu jooksul ebaõnne all. Kuid kui sõdurid keelduvad tükki välja võtmast, saadab tervet seda vanuseperioodi gruppi needus. Parem on ühel inimesel kannatada ebaõnne all kui mitmel.

Enne tseremooniat peavad sõdurid kasvatama kaheksa pulli, kes antakse lõpetamise päeval vanematele. Sõdurid peavad valima kolm olulist juhti; Olaiguanani lenkashe, Oloboru enkeene ja Olotuno (pühendatu). Keegi ei soovi olla üks juhtidest, eriti Olotuno. Selle inimese õlul on tema vanusegrupi head ja halvad teod. Olaiguanani lenkashet austatakse spetsiaalselt väljavalitud emase lehmaga; Oloburu enkeenet austatakse nahast rihmaga, millel on sõlm, mis sümboliseerib tema vanuseperioodi. Sõduriea lõpus seotakse see sõlm lahti, et vabastada sõdurid nende isoleeritud maailmast. Sõlm lubab sõduritel teha asju eraldi oma vanusekaaslastest. See vanuseetapp on üleminek vanemaks.

Mõned kuud pärast Eunotot moodustavad sõdurid väikse laagri Enkang e-kule, piimatseremoonia jaoks. Enne Eunoto tseremooniat on sõduritel keelatud süüa üksi ilma teisteta. Vabandusi ei võeta vastu; isegi haigena peab seda nõuet järgima. Väljaspool laagrit on lubatud juua, aga ainult siis, kui seal pole naisi. Need sotsiaalsed reeglid on Maasaide poolt väljamõeldud, et õpetada noortele meestele, kuidas olla iseseisev ning mitte sõltuda oma emast, kes tavaliselt valmistab toidu oma abikaasale ning lastele. Sellised reeglid treenivad ning valmistavad sõdureid ette ka karmideks olukordadeks, näiteks näljahädaks jne. Piimatseremoonia nõuab tervelt vanusegrupilt oma punaste ookrivärvi juuste ära ajamist. Ema ülesanne on raseerida oma lõpetavat poega. Mitte üksi sõdur ei aja oma juukseid maha enne kui tema vanusegrupi suuresti austatud pealikud seda teevad. Mitmed eelistavad lõpetada samal päeval kui nende pealikud. Süües esimest korda naissoost armukese juuresolekul tunnevad sõdurid end ebakindlalt. Sellega harjumine võtab veidi aega. Pärast piimatseremooniat tunnevad sõdurid väikest emotsionaalset stressi, kuna nad on sõdurite maailmast välja rebitud.

Järgmine pühitsus on Enkang oo-nkiri (lihatseremoonia/pühitsuslaager), mis viiakse läbi valitud laagris, kus on 10 kuni 20 maja. Valitud majad on pühitsetavate juunior vanemate naiste omad. See laager asub mugavas läheduses sõbraliku vanusegrupi kaaslase kodust. Igal vanusegrupil on lubatud omada nii mitut lihalaagrit kui vaja on.

Lihatseremoonia lubab sõduritel süüa nende kodukoha naiste valmistatud liha omapäi. Iga lõpetav sõdur ootab seda päeva. Tseremoonia jaoks tapetakse spetsiaalselt valitud pull. Iga naine peab oma mehele tõestama, et tal ei ole ühegi noorema vanusegrupi mehega olnud ebaseaduslikke seksuaalsuhteid. Kas seda on juhtunud või mitte, selgub pullinaha rituaali käigus. Mehed maadlevad pullinahale ligipääsemiseks omavahel, et näha kas nende naised on nende vanusegrupile truudusetud olnud. Naistel on lubatud omada suhteid meestega oma vanusegrupis, kuid mitte teistes. Kui leitakse, et naine on seda lubadust petnud, kaotab ta oma mehe ning terve vanusegrupi austuse.

Oma mehe austuse taastamiseks peab naine minema tagasi oma isa või mõne sugulase koju, et sealt tuua emane lehm. Ükski mees ei saa sellist vabandust tagasi lükata, kuigi ta ei pruugi lehma alles jätta. Sel juhul annab mees lehma sõbrale kingituseks.

Lihatseremoonia lõpus kaklevad mehed ja naised omavahel spetsiaalselt praetud liha pärast. Enne seda karistatakse sõdureid, kes ei ole kinni pidanud oma vanusegrupi tavadest ja seadustest.

Viimane vanusegrupi pühitsus on Orngesherr (juunior vanema pühitsus), mis märgib juunior vanema staatust. See tseremoonia toimub valitud laagris, kus on 20 või rohkem maja. Iga vanusegrupi liige ootab seda viimast pühitsust. Selle tseremoonia käigus austatakse igat meest vanema tooliga. Sündmuse päeva varahommikul istub ta sellele toolile ning ta naine raseerib teda. Kui mehel on rohkem kui üks naine, on vanima naise kohustus meest raseerida. Sellest toolist saab mehe sõber seni, kuni ta katki läheb. Kui mees sureb enne tooli purunemist, võtab vanim poeg selle endale. Peale seda tseremooniat saab mehest vanem ning tema peal on terve vastutus oma perekonna ees. Tal ei ole lubatud kolida eemale oma isa ning enda kodukohast. Kuigi ta on nüüd iseseisev mees, peab ta siiski toetuma oma isa nõuannetele. Mees omab tervet vastutust oma perekonna ees umbes 35-aastaselt.

On oluline välja tuua, et paljud need pühitsused ja rituaalid on hakanud välismaailma mõjul kaduma. Meid mõjutatakse jätma oma eluviis ning elada lääne moodi, mis tundub meile usaldusväärne ning tõhus. Meie kultuur on ebakindel modernismi, lääne religiooni ning keskkonnaprobleemide valguses.

Maasaide uskumus ütleb: „Maja hävitamine võtab ühe päeva; uue maja ehitamine võtab kuid ning aastaid. Kui me hülgame oma eluviisi, et ehitada uut, võtab see meil tuhandeid aastaid.“

 

Lisa kommentaar

Email again: