Mägironimine Kilimanjarol – mis see on?
Kilimanjaro 5895 m.
Kilimanjaro on paljude unistus, eelkõige neile kes tahavad enda üle uhkust tunda, et on käidud elu jooksul ka Aafrika „katusel“. Matkarajad, mis on mõeldud erineva tasemega ronijatele, teevad selle mäe unistuste elamusreisiks neile, kes soovivad kogeda sealset loodust, maastikku ja ökosüsteemi. Neil, kes on selle väljakutse vastu võtnud, avanevad professionaalsete giidide ja porterite abil suurepärased võimalused vallutada selle mäe tipp.
Kilimanjaro määrustik
Kui sa ei talu hästi kõrgmäestiku tingimusi, siis palume sellest teavitada mind või oma giidi. Tundemärkidena võivad esineda peavalu, iiveldus, oksendamine ja tugev väsimustunne. Seda on võimalik vältida, valides aeglase mäkketõusu tempo ning võimaluse korral ka veetes poolel teel ühe lisapäeva aklimatiseerumiseks. Samuti kaovad need sümptomid laskudes allapoole. Sümptomite ilmnemisel peaksite sellest kohe informeerima oma teisi kaaslasi ja giide.
Pea meeles
* Ära roni kõrgemale kui 4 000 m ,kui sa kahtlustad, et sa kannatad hingamisteede põletiku, kurguvalu, külmetuse, palaviku või köha all.
* Liigu ainult organiseerijate poolt soovitatavaid mägiradu ning jälgi ajagraafikut.
* Ööbimispeatused annavad su organismile võimaluse aklimatiseerumiseks kasvavatel kõrgustel.
* Ära alahinda kõrgmäestiku mõju organismile. Kiirustamine väsitab ning võib viia tõsiste tagajärgedeni. Taktika, „Kes tasa sõuab, see kaugele jõuab (suahiili keeles POLE POLE)
* Luba endale sagedasi puhkepause ning hoia end kuivana. Puhkepauside ajal pane vajadusel selga lisa rõivaese, et säilitada soojust.
* Kanna endaga alati kaasas vähemalt 2-3 liitrit joogivett ning joo regulaarselt nii tihti kui võimalik. Sõltuvalt kõrgusest, on soovitatav tarbida 3 - 5 liitrit vedelikku päevas.
* Kuula tähelepanelikult oma giidi nõuandeid. Suure tõenäosusega on tal on Kilimanjaro tippu tõusmisel rohkem kogemusi, kui ühelgi teisel sinu kaaslasel. Meie poolt valitud giidid on tavaliselt pea 100 korda tipus käinud.
Geograafia
Kilimanjaro mägi asub ekvaatorist veidike lõunapool, Tansaania põhjapiiril, troopiliste tsüklonite ristumistsoonis, mis mõjutab vihmaperioodide kulgu. Maastiku moodustavad peamiselt nõmmed ning mägismaa, nagu Shira platoo ning Kibo ja Mawenzi mäetipud.
Mägironimist võib seal harrastada aastaringselt, ehkki parimad kuud selleks on jaanuar, veebruar, juuli kuni detsember. Vihmaperiood kestab tavaliselt märtsist juunini. Eriti märtsis ja aprillis võib mäetipus täheldada piiratud nähtavust, kuna pilvede kuhjumine võib põhjustada kas vihma- või lumesadu.
Juulis, kui kestab kuiv periood, võib öösiti olla väga külm, kuid taevas on seevastu väga selge ja nähtavus hea. Augustis ja septembris on samuti jahe, kuid aeg ajalt kattub taevas rünkpilvedega ning tibutab vihma. Oktoobris ja novembris võib tihti esineda äikesevihmasid. Tipus sajab tihti ka lund. Jaanuaris ja veebruaris on parimad tingimused mägironimiseks kui ilm on tavaliselt soe ja kuiv ning päike vaheldub kiirete hoovihmadega madalamatel ja keskmistel kõrgustel. Mäetipp on sel ajal tavaliselt täiesti selge ning sealt avaneb vaade eemalolevatele mäetippudele, mis tungivad saarekestena läbi pilvepiiri.
Mäestikus valitsevad ilmastikutingimused on vahelduvad. Mäejalamil on soe (keskmiselt 30°C) ja kuiv. Veidi kõrgemale tõustes temperatuur langeb ning troopilise metsaga kaetud piirkonnas sajab tihti vihma. Mäetipp on kaetud jääliustikuga ning õhutemperatuur langeb alla 0°C.
Alljärgnevalt on toodud õhutemperatuuri muutumised, sõltuvalt kõrgusest ning kellaajast:
* 3 000m kõrgusel on õhutemperatuur päeval 5°C ja 15°C vahel, öösiti võib esineda öökülma.
* 4 000m kõrgusel on päevane õhutemperatuur päikesepaistelise ilmaga 15°C ümber, pilves ilma puhul jahedam. Öösiti langeb õhutemperatuur -10°C-ni.
* Mäetipus on päeval soojakraade umbes 5°C ning öösel külmakraade -18°C ja -22°C vahel.
* Kilimanjaro jalamit ümbritsevatel tasandikel on keskmine õhutemperatuur 30ºC ringis.
