Ngorongoro kaitseala
Ngorongoro kaitsela (NCA) on looduskaitseala, mis on ühtlasi maailma looduspärand. See asub 180 km (110 miili) Arushast läände, Tansaania kraatrite alal. See piirkond on saanud oma nime Ngorongoro kraatri järgi, mis on piirkonna väga suure vulkaanikraatri ala. Kaitseala haldab Ngorongoro kaitsealaamet, mis omakorda allub Tansaania valitsusele ning selle piirid järgivad Arusha piirkonna Ngorongoro rajooni piiri.
2009. aasta Ngorogoro looduskaitseseadus seadis kraatriga seoses uued piirangud inimeste asustus- ja elatuspõllumajandusele ning asustas Maasai karjakasvatajad, kellest enamik olid ümber asustatud Ngorongorosse oma esivanemate maadest, ümber põhja poole, kui Briti koloonia valitsus asutas 1959. aastal Serengeti rahvuspargi. Luksuslike turistihotellide ehitamine kaitsealal võimaldab valitsuse väljaande sõnul inimestele ligipääsu ühele "maailma kõige erakordsemale ja võrratule looduslikule pühapaigale“, isegi kui tuhanded Maasai algasukad on sunnitud ümber asuma ja neile on keelatud juurdepääs veeallikatele oma kariloomade jaoks.
Kraatri nimel on onomatopoeetiline päritolu, põlised Maasai karjakasvatajad panid selle nime lehmakella kõla (ngoro ngoro) järgi. Olduvai Gorge juurest leitud fossiilsete tõendite põhjal on erinevad hominiidide liigid hõivanud ala 3 miljonit aastat.
Mõni tuhat aastat tagasi tõrjuti jahimehed välja karjakasvatajate poolt. Mbulu saabus sellesse piirkonda umbes 2000 aastat tagasi ja ühines Datoogaga umbes aastal 1700. Mõlemat rühmad aeti Maasai piirkonnast välja 1800-ndatel aastatel.
Massiivsed viigipuud Lerai metskonna loodeosas on Maasai ja Datooga jaoks pühad. Osa neist võidi 1840. aasta paiku istutada Maasai ja Datago vahelises lahingus surnud Datago pealiku hauale.
Teadaolevalt ei ole ükski eurooplane kraatrisse oma jalga tõstnud enne aastat 1892, kui seda külastas Oscar Baumann. Kaks sakslasest venda (Adolph and Friedrich Siedentopf) tegelesid kraatris põllumajandusega Saksamaa võimu all oleva Ida-Aafrika valitsuse käest renditud maal kuni Esimese Maailmasõja puhkemiseni. Vennad korraldasid regulaarselt jahipidusid oma saksa sõprade lõbustamiseks. Nad üritasid ka gnuude karju kraatrist välja ajada.
Maa kaitsealal on mitmeotstarbeline ja ainulaadne, sest see on Tansaania ainus kaitseala, mis kaitseb elusloodust, võimaldades seal samas inimasustust. Maakasutust kontrollitakse, et vältida negatiivset mõju metsloomade populatsioonile. Näiteks on maaharimine keelatud üle selle piiri, mida on vaja äraelamiseks.
Ngorongoro kaitseala on peamiselt tuntud Ngorongoro kraatri poolest, mis on maailma suurim mitteaktiivne, puutumatu ja täitmata vulkaaniline kaldeera.
Kraater, mis moodustus siis, kui suur vulkaan plahvatas ja varises iseenesest kokku kaks kuni kolm miljonit aastat tagasi, on 610 meetrit (2000 jalga) sügav ja selle põhi katab 260 ruutkilomeetrit (100 ruutmiili). Algse vulkaani kõrguse hinnangud ulatuvad 4500-5800 meetrini (14 800-19 000 jalga). Kraatri põhi asub 1800 meetrit (5900 jalga) üle merepinna. Kraater hääletati Seitsme Loodusime poolt üheks seitsmest Aafrika loodusimedest.
Kraatris elab umbes 25 000 suurt metslooma, peamiselt kabiloomad. Suurte metsloomade hulka kuuluvad harvaesinevad mustad ninasarvikud, kelle kohalik populatsioon vähenes umbes 108 isendilt 1964. – 66. aastal vaid 11-14-ni 1995. aastal. Lisaks elunevad seal Aafrika pühvlid ja jõehobud. On ka teisi kabjalisi: sinine gnuu, Granti sebra, tavaline hirvantiloop ning Granti ja Thompsoni gasellid. Vohlusid (Aafrika antiloope) esineb põhiliselt Lerai metsa ümbruskonnas. Seal ei ole topisid (kollatähnilised antiloobid), oriibisid ega krokodille. Impalasid ka ei ole, sest nende jaoks ei ole seal piisavalt avatud metsamaad. Puuduvad ka kaelkirjakud. Harvaesinevad on ka gepardid, Ida-Aafrika metskoerad ja Aafrika leopardid. Hüääne on nähtud Ngorongoro kaitsealal pikaajalise teadusuurimuse käigus alates aastast 1996. Lõvide populatsiooni on teatud määral mõjutanud isaste isendite sissetung, kes teatavasti tapavad kutsikaid. Kõige suuremat mõju on avaldanud aga haigused, eriti koeraviirus.
Oldurai või Olduvai Gorge
Ngorongoro kaitsealal on looduskaitse all ka Oldurai või Olduvai jäärak, mis asub lagedamas piirkonnas. Seda peetakse inimkonna asukohaks pärast seda, kui avastati varaseimad leiud inimtegevusest, kui tekkisid isendid nagu Homo habilis ja Paranthropus boisei.
Olduvai jäärak on järsukülgne kuristik Great Rift orus, mis kulgeb piki Ida-Aafrikat. Olduvai asub Ida-Serengeti tasandikul Põhja-Tansaanias ja on umbes 50 kilomeetrit (31 miili) pikk. See asub Ngorongoro mägismaa vihmavarjulises osas ja on piirkonna kõige kuivem osa. Jäärak sai nime ’oldupaai’ järgi, mis on Maasai sõna sisaliagaavi taime kohta (Sansevieria ehrenbergii).
See on üks olulisimaid eelajaloolisi paiku maailmas ja seal läbi viidud teadusuuringud on aidanud kaasa inimkonna varajase arengu mõistmisele. Kaevetöid alustasid 1950ndatel aastatel Mary ja Louis Leakey ning täna jätkab nende teostamist nende perekond. Usutakse, et miljonite aastate eest oli kogu see ala üks suur järv, mille kaldad olid kaetud vulkaanilise tuhaga. Umbes 500 000 aastat tagasi suunas seismiline aktiivsus kõrvale lähedal asuva voolu, mis hakkas setetesse langema, paljastades jääraku seitse peamist kihti.
