Tarangire rahvuspark
Tarangire Rahvuspark on suuruselt kuues rahvuspark Tansaanias ja see asub Manyara piirkonnas. Nime on ta saanud läbi pargi voolava Tarangire jõe järgi. Tarangire jõgi on põhiline puhta vee allikas metsloomade jaoks ökosüsteemis ja võttes arvesse aasta läbi kestvat kuiva kliimat. Tarangire ökosüsteemi määratletaksegi gnuude ja sebrade rände kaudu. Kuivhooajal kogunevad tuhanded loomad niiskema kliimaga aladelt just Tarangire rahvusparki, kus on parimad poegimistingimused.
Tegemist on u. 2850 ruutmeetri suuruse alaga (1,100 ruutmiili.) Maastik koosneb peamiselt graniidist, jõeorgudest ja soodest. Taimestikuks on akaatsiametsad, Commiphora-Combretum metsamaa, hooajaliselt üleujutatud rohumaade ja baobabipuude segu.
Park on kuulus oma paljude elevantide ja baobabipuude (ahvileivapuu) poolest. Juunist novembrini ehk kuival hooajal võivad pargi külastajad oodata suurte sebrade, gnuude ja pühvlite karjade nägemist. Teiste selles piirkonnas levinud metsloomade hulka kuulub antiloop, kaelkirjak , dik dik (hirveline), impala, kanna, Grant'i gasell, vervetahv, mangoos ja anuubised. Tarangire'i kiskjate hulka kuuluvad lõvi, leopard, gepard, karakal, meemäger ja Aafrika metsik koer.
Maailma vanim elevant, kes tõi ilmale kaksikud, leiti just Tarangirest . Hiljutine elevandikaksikute sünd Tansaania Tarangire'i rahvuspargis on suurepärane näide selle kohta, kuidas nende kahe terve ja elujõulise kaksiku sünd on võimeline tõestama, milleks loodus on võimeline.
Olles kodupaigaks rohkem kui 550 linnuliigile, on see ka ornitoloogide paradiis. Park on kuulus ka oma termiidiküngaste (sipelgapesade) poolest , mis on justkui maastikutähisteks. Mahajäetud pesad võetakse sageli üle kääbusmangustide poolt. Aastal 2015 nähti pargis valget albiinokaelkirjakut. [3] Käesolev looduspargi teemaline teadusuurimus hõlmab Tarangire elevantide projekti, Tarangire lõvide projekti ja Masai kaelkirjakute demograafilise kaitsmise projekti. Alates 2005. aastast loetakse kaitseala lõvide kaitseüksuseks (Lion Conservation Unit).
